et ru en fi lv li
 
avaleht
koostootmisjaamad
päikeseenergia
TUULEENERGIA
soojuspumbad
Tööstusseadmed
küsi pakkumist
 
päikeseenergia
 

Päikese tugevus meie laiuskraadidel - USA NASA Metereoloogia ja Päikeseuuringute keskuse 22 aasta jälgimistulemuste andmetel - on toodud järgnevas tabelis ( üldisemalt Kesk-Euroopa ja täpsemalt: Tartu (EESTI), Jurmala (LÄTI), Helsinki (SOOME) ):

      vaatamises kliki siia

 Siit ka tulemused, kus näiteks 22.01.2010 Tartus Ihaste linnaosas kell 12.28 tehtud fotodel võite näha päikeseküttesüsteemi LEIDI SOLARIS FULL efektiivsust. Välistemperatuuril -25 kraadi annab päikeseküttesüsteem LEIDI SOLARIS paneelilt edasi +50,3 kraadilist temperatuuri - põrandaküttele sellisel välistemperatuuril on piisavaks +38,5 kraadi...

 

 ... ehk päikeseküttesüsteemist LEIDI SOLARIS on oluline tugi mitte ainult sooja tarbevee tootmiseks vaid ka kütteks!

Valguse jõudmine Maa atmosfääri

Päikesekiirgust väljaspool atmosfääri võime vaadelda musta keha kiirgusena temperatuuril 6000°K. See on nn. lühilaineline kiirgus lainepikkuste vahemikus 100...4000 nm. Inimsilma tundlikkuse alusel jaotatakse see kolmeks vahemikuks:

ultraviolett - 100...400 nm

nähtav valgus - 400...740 nm

lähedane infrapunane - 740...4000 nm

Maa kaugus Päikesest on 147...152 mlj. km. Keskmiselt jõuab Maa atmosfäärini päikesekiirtega risti asetsevale pinnale kiirgusvoog 1400 W * m-2 ehk 1,94 cal * cm-2 *min-1. Seda suurust nimetatakse solaarkonstandiks. Solaarkonstandi energeetilisest väärtusest moodustab infrapunane umbes poole ja nähtav valgus ning UV kokku teise poole (vt.joonis 9). Kõvera alune pind on proportsionaalne spektri osa energiaga vaid siis, kui x-teljel on sagedus. Tavaliselt kujutatakse valguse spektraalset jaotust graafikuna, mille x-teljel on valguse lainepikkus. Sel puhul jääb väärmulje, nagu paikneks energiamaksimum nähtava valguse rohelises osas (rohelise osa 1nm on küll kõige energiarikkam).

Valguse muundumine atmosfääris

Hajumine. Atmosfääri sisenenud lühilaineline kiirgus hajub. Kõige enam hajuvad sinised ja violetsed kiired. Sellepärast paistab taevas sinise, mitte aga mustana. Päikesepaistelise ilmaga saame eristada otsest kiirgust (S') - päikeseketta suunast paralleelsete kiirte kimbuna langev kiirgus ja hajunud kiirgust (D) - taevavõlvi helendust, mis kokku moodustavad summaarse kiirguse (Q).  Q = S'+ D

Pilves ilmaga esineb ainult hajuskiirgus.

Neeldumine. Atmosfääri läbimisel nõrgeneb valgus mõnedel lainepikkustel väga tugevasti. Osoonikiht lõikab ära spektri ultravioletse osa, mis on lühem kui 290 nm. Nähtava valguse ja infrapunase osas neelavad tugevasti veeaur, süsihappegaas ja õhuaerosool. Ekvaatoril jõuab maapinnani kuni 86% solaarkonstandist (läbib atmosfääri vertikaalselt), meie laiuskraadil vaid kuni 58% e. päikesekiirtega risti asetsevale pinnale kiirgusvoog 812 W * m-2 ehk 1,13 cal * cm-2 *min-1.

Hetke ilmastikuolud Tartus, Tallinnas ja Pärnus leiate siit: 

  

VeebiStuudio